XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Tule tulemine“
XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Tule tulemine“ on avamäng juubelipeole, kandes endaga laulu- ja tantsupeo väärtusi ja väge igasse Eestimaa nurka. 2019. aastal saab tuletulemise traditsioon 50-aastaseks – esimest korda toimus üle-eestiline tule- tulemine 1969. aastal seoses laulupeo sajanda juubeliga.
Seekordse juubelilaulu- ja tantsupeo juhtmõttest „Minu arm“ lähtudes on 2019. aasta „Tule tulemisel“ tule hoidjad ja edasikandjad taas maakonnad, nii nagu ka 1969. aastal. „Tule tulemine“ on alati väga emotsioonide rohke ja võimsaid elamusi pakkuv suursündmus. Sel korral maakonnast maakonda ja vallast valda liikudes, tekib väga paljudel inimestel võimalus „Tule tulemisest“ isikliku pühendumise kaudu osa saada.
Tule teekond saab alguse 1. juunil Tartust, kus XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ kunstilised toimkonnad keskpäeval laulu- ja tantsupeo tule ERM-i pargis süütavad. Järgnevad 33 päeva on tuli maakondade hoida, liikudes läbi terve Eesti. Tule teekond algab Saaremaalt ning lõpeb 4. juuli õhtul Tallinnas, Kalevi staadionil, kus kell 19.00 algab XX tantsupeo esimene etendus.
Iga maakond annab tule piduliku rituaaliga järgmisele üle kahe maakonna piiril, kell 10.00 hommikul.
Tartumaa võtab Põlvamaalt peotule vastu 20. juunil Tartu vallas Piirissaare sadamas. Sealt liigub tuli vett mööda Peipsiääre valda ja jätkab teekonda mööda maismaad Luunja, Kastre ja pika päeva lõpuks jõuab Kambja valda, kus ööbib Reola Kultuurimajas. Kõiki Tartu linna ja maakonna rahvatantsijaid oodatakse tulele tantsima 20.06.2019. a alates kella 23:55-07:00. Järgmisel päeval jätkab tuli oma teed Nõo ja Elva vallas ning jõuab õhtupoolikuks Tartu valda, kus veedab öö Äksi kirikus. Sinna on oodatud tulele laulma kõik koorid, kes soovivad laulupeo tulele isiklikult oma lauluga austust avaldada. Selleks, et tulevalvajad teaksid nii tanstijaid kui lauljaid oodata, saab oma tulekust teada anda www.tartumaa.ee lehel alates mai keskpaigast.
22. juuni hommikul kell 10:00 algab laulu- ja tantsupeo tuleteekond Tartus, Maarja kiriku juures jõudes õhtuks Tartu laulupeo rongkäiku, et süüdata laulupeotuli Tartu laululaval.
Pidutuli lahkub Tartu maakonanst 23. juuni hommikul kell 10:00 Jõgevamaale. Teekonda saab jälgida siin: https://2019.laulupidu.ee/tuletulemine-2019/
Kogu Tartumaa ühine tuleteekonna nimetaja on SEPP, kätkeb ju see nimi endas nii mitmeid ameteid ja eks meie kollektiividki sepista oma oskusi just selleks laulu-ja tantsupeoks. Helju Mikkel on loonud just Tartumaal tantsu “Sõlesepad”, mis tuleb tantsimisele ka Tallinnas Kalevi staadionil. Eesti mütoloogias peetakse seppa üheks kõige tähtsamaks loojaks, tänu kelle tööle on meie kohal tähistaevas ja saavad sündima suured imeteod. Eesti keele aastal on igal omavalitsusel võimalik leida oma variant just laulu- ja tantsupeo tuleteekonnal sõnast sepp, on see siis külasepp, linnasepp, lossisepp, maasepp, mõisasepp, riigisepp, hõbesepp, sõlespp, kardsepp, kivisepp, klaassepp, kullassepp, laudsepp, messingisepp, plekksepp, puusepp, raudsepp, vasesepp, vasksepp, adrasepp, ankrusepp, ehtesepp, hobuserauasepp, kannusesepp, katelsepp, kellassepp, lukksepp, lühtrisepp, mõõgasepp, mündisepp, noasepp, peensepp, pussisepp, püssisepp, relvasepp, vikatisepp, aamissepp, harjasepp, kasuksepp, kiigesepp, kingsepp, korvsepp, kübarsepp, küünlasepp, laevasepp, luuasepp, mudelsepp, mööbelsepp, müürsepp, nahksepp, paadisepp, piibusepp, pottsepp, püttsepp, ratassepp, rattasepp, saanisepp, sadulsepp, tõldsepp, tõllassepp, tündersepp, tündrisepp, vokisepp, vokksepp, vöö|epp, õllesepp, keelesepp, riimisepp, saatusesepp, salmisepp, sosssepp, sulesepp, sõnasepp, valmisepp, värsisepp ….
Astrid Hallik
Tartumaa Omavalitsuste Liidu kultuurinõunik
Head luunjakad!
Ootame teid laulu-ja tanstupeo tuld tervitama kõikidesse valla kultuurilooliselt olulistesse paikadesse. Igasse paika jäätakse ka tulekild. Sellest tulekillust võib iga soovija läita oma küünla või tulekandja ja viia laulu-ja tantsupeo tuli ka oma koju. Oleme palunud seda teekonda tähistama meie valla asutused ja organisatsioonid, kes on kõik oma parimate ideedega ja südamesoojusega suursündmusesse panustamas. Ehkki on tööpäev ja koolide lõpetamiste päev, loodan väga, et meie valla inimesed leiavad aega tulla tulele rõõmuga kohtadele vastu või osaleda tuletseremoonial. Tuletseremoonia Luunja vallas saab olema Kavastus, kus lisaks näitemängulisele tulerituaalile saab simmanil ka tantsu keerutada.
Vaadake tuleteekonda laulu-ja tantsupeo kodulehelt https://2019.laulupidu.ee/tuletulemine-2019/ ja kultuuri-ja vabaajakeskuse kodulehelt www.luunjakultuur.ee
Olge kaasas!
Kadi Kalmus
Luunja Kultuuri-ja Vabaajakeskuse direktor
XXVII LAULU- JA XX TANTSUPEO „TULE TULEMISE“ AJAKAVA LUUNJA VALLAS
PILKA – 13.30
Tartumaa tulekild – Tule vahetus Peipsiääre vallalt Luunja vallale
Rõõmus peatus Pilka külaplatsil. Luunja Lasteaed Midrimaa lapsed tervitavad tuld Tartu-Maarja rahvariietes.
Tulekillu võtavad vastu ja kannavad edasi Luunja Lasteaia Midrimaa Midrimõmmide rühma laps Raikko Rekker ja liikumisõpetaja Pille Viljak.
SAHKAPUU – 13.50
Tartumaa tulekild – Sahkapuu Põllutöö- ja Majapidamiskooli asukoht
1.novembril 1911 asutas naisriigikaitse liikumise alusepanija ja Naiskodukaitse esinaine Mari Raamot Tartu Lähedal Sahkapuu talus tütarlastele põllutöö- ja majapidamiskooli. Mari Raamot oli ka suure tutvusringkonnaga naine ning külalised Anna Haava, Aino Tamm, Marie Under ja Aino Kallas andsid oma osa 256 noore perenaise haridusele ja haritusele. Sahkapuu kool aitas suuresti kaasa eesti kodu- ja talumajapidamise edule. Lähemalt saad lugeda: https://luunja.ee/turistile/vaatamisvaarsused-1/malestusmargid/sahkapuu-pollutoo-ja-majapidamiskool
Tulekillu võtab vastu Luunja Maanaiste Selts. Tuld kannab Kristel Lempu, kehastudes Mari Raamotiks.
LOHKVA – 14.10
Tartumaa tulekild – Karl Eduard Sööt sünnikoht
Silmapaistev eesti luuletaja Karl Eduard Sööt sündis 26. detsembril 1862 Lohkva külas, kus ta isa Jaak oli Tuki tuuleveski rentnikuks. Et sööti ei jääks Söödi sünnipaik, on Luunja vald kolm aastakümmet tunnustanud lasteluulet ja tänanud selle tegijaid. Lähemalt saad lugeda: https://luunja.ee/turistile/vaatamisvaarsused-1/malestusmargid/luuletaja-karl-eduard-sooti-malestuskivi
Tule võtab vastu Luunja Raamatukogu. Tuld kannab edasi etleja Hardi Sosnitski, kehastudes Karl Edurad Söödiks.
KABINA – 14.30
Tartumaa tulekild – 1. Lastelaulupeo toimumispaik
juunil 1870 toimus Tartumaal Kabinas esimene ilmalik lastelaulupidu Eestis. Ürituse idee tekkis Tartu ümbruse koolmeistritel, kes innustatuna esimese üldlaulupeo (1869) õnnestumisest soovisid aktiviseerida muusikaõpetust koolides. Lähemalt saad lugeda: https://luunja.ee/turistile/vaatamisvaarsused-1/malestusmargid/esimese-lastelaulupeo-malestuskivi
Tule võtab vastu Luunja Keskkool. Tuld kannavad edasi õpilased Egon Puksa ja Loone-Ly Lempu.
LUUNJA – 14.45
Tartumaa tulekild – Ernst Hiisi nimeline Klaverimuuseumi Luunja filiaal, Luunja Kultuuri-ja Vabaajakeskus
Estonia klaveri looja Ernst Hiis (sündinud Ernst Ihse), sündis 16. aprillil 1872 Luunjas tuule- ja vesiveskimeistri peres. Hiis oli eesti klaverimeister ja ettevõtja, keda peetakse praeguse Estonia Klaverivabriku rajajaks. Lähemalt saad lugeda: https://www.luunja.ee/uudised/estonia-klaveri-looja-luunjast-parit-ernst
Tule võtavad vastu klaverimuuseumi rajaja, helilooja Alo Põldmäe ja EMA professor, pianist Matti Reimann, edasi liigub tuli Saksa Hobuste tõllas Jaan Jaago mälestuskivi juurde.
SÄÄSEKÕRVA – 15.45
Tartumaa tulekild – Jaan Jaago mälestuskivi
Jaan Jaago sündis 6. juulil 1887 Luunja vallas praeguses Sääsekõrva külas. Jaago oli legendaarne eesti maadleja, 7-kordne maailma- ja 5-kordne Euroopa meister elukutseliste seas. Luunjas peetakse alates 1978. aastast Jaan Jaago mälestusvõistlusi kreeka-rooma maadluses. Vallas tegutseb maadlusklubi Jaan, mille noored liikmed kannavad edasi siitkandist sirgunud maadluslegendi vaimu. Lähemalt saad lugeda: https://www.luunja.ee/kultuur/sport/legendaarne-jaan-jaago
Tule võtab vastu maadlusklubi Jaan. Tuld kannab edasi Eesti kadettide ja juuniorite meister kreeka-rooma maadluses Markos Tadolder.
KAVASTU – 16.15
Tartumaa tulekild – Luunja valla tuletseremoonia
Kavastu mõisa pärishärra kammerhärra von Liphart asutas esimese kooli Kikaste külla KAVASTU mõisa koolina 1768. aasta sügisel. Tänasel päeval tegutseb Kavastu külas algkool-lasteaed. Lähemalt saad lugeda: https://www.luunja.ee/haridus/kavastu-algkool-lasteaed
Tule võtavad vastu Luunja Aidateater ja Kavastu Algkool-Lasteaed. Kavastu peoplatsil toimub Luunja valla tuletseremoonia. Peoplatsil süüdatakse väike laulu- ja tantsupeotuli, esinevad lõõtsamängijad ja Silver Sepp. Tuli liigub Kavastu peoplatsilt käest kätte Kavastu parveni.
PARV – 16.55
Tartumaa tulekild – Tule vahetus Luunja vallalt Kastre vallale
19. sajandi viimasel aastakümnel oli Kavastu mõisnikuks edumeelne parun Werner Wulff, kelle eestvõttel pandi 1899 kohalike liha- ja piimatootjate meeleheaks kohaliku küla juures üle Emajõe käima parve, mis ümbruskonna eluolu märgatavalt lihtsustas. Parvega jõe ületamine oli tollal siiski üsna ohtlik, mõnikord riskiti nii enda kui hobuste eluga. 1983.a. katkes siinse parve üleveokett, parv ise kadus allavoolu ning hooratas vajus jõevoogudesse. 1999.a. taaselustati sajandivanune traditsioon. Originaalhooratas tõsteti jõepõhjast üles ja pandi taas tööle. Lähemalt saad lugeda: https://www.luunja.ee/turistile/kavastu-parv
Parvel saadavad tuld lõõtsamees Toomas Ojasaare eakate lauluklubi . Tule annab üle valla auväärne kodanik Linda Kaasik.