Tartu 2024 ja Luunja valla koostöölepingu sõlmimine 28.01.2021 (VIDEO!)
Kuidas trallida ilma lume ja jääta Emajõe-Suursoo taliteede festivalil?
Emajõe-Suursoo taliteede festival toimus sel aastal teist korda. Festivali keskmes olevad taliteed, mis on umbes 70 aastat kasutuseta olnud ajalooliselt põnevad ja olulised külma aja maismaaühendused, jooksevad siiani läbi suure soo kui pikad raudteed. Kokku on selliseid vanu radasid maastikul ligi 150 kilomeetrit. Et taliteede ajaloost pole varem nõnda räägitud ja nad on meie kandile ainuomased (taliteid pole sellisel kujul säilinud meie naabermaades), siis oleme võtnud oma südameasjaks tutvustada kohalikku pärandit ja loodust läbi festivali, mis toob tähelepanu keskpunkti pärimuse olulisuse ja märgalade tähtsuse meie piirkonna kultuuriloos.
Innustatuna 2024. aasta taliteede festivali imetabasest kogemusest lükkasime 25. jaanuaril 2025 festivali uue hooga käima. Et vihma sadas ja pori oli põlvini, siis kahjuks jäid esimesse nädalasse planeeritud karakati ja räätsamatkad ära – ei saa ju sõita ratastega masinaga Peipsil, kui seal jääd pole. Või hulkuda räätsadega rabas, kui vesi räätsa ei kanna.
31. jaanuari õhtul sai Emajõe-Suursoo keskuses avatud tunnustatud Eesti fotokunstniku Heikki Leisi näitus “Elu alles ees”, mis räägib läbi lapsesilmade puudutava loo tarbimisühiskonna pahedest. Näituse avamisele järgnes Prantsuse ja Belgia koostöös sündinud filmi “Hundivaatlus” linastus, kus kaks sõpra kolivad pea aastaks kuhugi Soome ja Venemaa vahelisele eikellegimaale, et filmida-joonistada-pildistada üles sealsete hundikarjade elu. Filmi lõppedes sai eesti rahvuslooma ümarlaua liikme Helen Arusoo juhtimisel arutletud huntide olukorra üle Eestis. Kohalik jahimees Tiit vürtsitas meie teadmisi tõigaga, et meie aladel elab üsnagi suur hundikari, mille 10 liiget pidevalt mööda sood hulguvad. Õhtu lõppes põneva laternamatkaga sohu, kuhu oli tulnud osalisi lausa Jõelähtmelt.
Laupäeval, 1. veebruaril tuli taliteedele laulma muusika ja helilooja Mari Kalkun. Sel korral toimus kontsert keskuse saalis, mille müstiline aura aitas pärimusmuusiku lauludel veel ehedamalt kõlada – on ju keskus ehitatud vanadele Uue-Kastre linnuse müüridele, kus inimpõlved on elanud juba enam kui 800 aastat. Kontsert kulmineerus Mari lauluga talveteest, mis teeb tugevaks. Andekas looja kirjutas selle Annelinna korteris 15 aastaselt ning täna tagasi vaadates leidis Mari, et näed siis, igal pool saab luua, isegi korteris… Pärast hingepõhjani raputavat kontserti viis DJ Möls soovijad jäädiskole, sest kõigile soojakraadidele vaatamata oli keskuse terrass kattunud õhukese jääkorraga.
2. veebruaril kutsusime keskpäevaks pered kokku, et minna taliteid uudistama. Mitmed tulijad oli kohale saabunud nii kaugelt, et isegi pikksilmaga ei näe. Matkal sai arutatud, kes soos elavad, missugune on saarma konnakülmkapp, kelle junnid on teel (haruldase laanepüü omad) ja lõpetuseks pistsime nahka suure hunniku Tiia küpsetatud lõkkepannkooke. Et kõik liiga ilus ei tunduks, siis olgu pisike tõrvatilk potis nähtavale toodud – taliteed olid märjad ja porised ning pikem tatsamine vanadel radadel jäi vaid unistuseks.
9. veebruari veetsime päevasel jalgsimatkal, sest lund suusamatkaks polnud, kuid külmakraadid ja päike olid. Hoolimata viimasel hetkel väljakuulutamisest, oli kohal 7 matkahuvilist, kellega sumasime mööda sood nii et nahk märg. Nagu tellitult oli soo täis hundi- ja põdrajälgi. Juba teist aastat tuleb kurvastusega öelda, et pisemad loomad on soost pea kadunud – ei leidnud me kitsejälgi ning jänesehaake kohtasime ka vaid korra. Kuid hundid seevastu olid julged ja tembutasid meie jalgteel – tagasi pöördudes leidsime oma jälgedelt hundipissi, mis ütles, et see soo on tema kodu ning et me pole seal teretulnud. Auh!
Järgmine taliteede festival Emajõe-Suursoos toimub juba vähem kui aasta pärast. Pange vaimud valmis ja lootke külmale ilmale – siis sõidame otse Surnusohu, Kalli järvele ja Ahunapallu. Kui vaid jääd ja lund tuleks!
Kogu see kära Emajõe-Suursoo taliteede ümber on olnud hämmastav. Isegi meile, paadunud taliteede ja Suursoo fännidele, tuleb ikka üllatusena, kui ERR helistab ja ütleb, et sellest üritusest tahaks nüüd küll kiiresti kedagi Hommikutelevisiooni rääkima saada. Ja me siis mõtleme, et ei tea, kust sellised ilmaimed juhtuvad, kui muidu siin ääremaal on nii vaikne ja rahulik.
Foto 1: Emajõe-Suursoo talitee, mida pole aastakümneid kasutatud, on siiani soomaastikul kergesti märgatav. Foto Maarja Ülper.
Foto 2: Fotokunstnik Heikki Leis näituse “Elu alles ees” avamisel. Foto Maarja Ülper.
Foto 3: Mari Kalkun andis kontserdi täissaalile. Foto Tiit Hellenurm.
Foto 4: Lõkkepannkoogid tekitasid perematkal lisaks pajatustele Emajõeäärsest loodusest palju elevust. Foto Maarja Ülper.
